“Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.”
Jakob Hurt
Põhimõtte Koda on visioonikeskne mõttekoda, mis lähtub Eesti rahvusliku kestmise vajadusest. Soovime tugevdada Eesti riiki nii, et oleks tagatud julgeolek, majanduslik elujõud, ühiskondlik sidusus ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine tulevastele põlvedele.
Tugev Eesti
Põhimõtte Koja eesmärk on tugevdada Eesti pikaajalist kestmist, pakkudes mõtestatud, terviklikku ja vastutustundlikku mõtte- ja poliitikasisendit.
Põhimõtte kojast
Eesti tugevus ei seisne rahvaarvus, vaid vaimses selguses, harituses ja väärikas enesehoiakus. Lähtume veendumusest, et kui Eesti ei saa olla suur rahvaarvult, peab ta olema suur vaimult – oma mõtlemise, otsustusvõime ja riikliku küpsuse poolest.
Meie põhiväärtused tuginevad Eesti Vabariigi põhiseaduslikule eesmärgile tagada sisemine ja väline rahu, ühiskondlik edenemine ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Usume, et vabadus eeldab vastutust, õigused eeldavad kohustusi ning kestlik riik sünnib siis, kui tarkus, töö ja moraalne selgroog on olulisemad kui lühiajaline poliitiline kasu.
Põhimõttekoda väärtustab teadmispõhist otsustamist, arukat riigijuhtimist ja rahvuslikku eneseteadlikkust, mis annab Eestile selge ja enesekindla koha maailmas. Meie eesmärk on aidata kaasa Eestile, mis on vaimselt tugev, institutsionaalselt küps ja suuteline oma tulevikku ise kujundama.
1
Rahvuse kestmine
Eesti julgeolek algab inimestest – nende olemasolust, kuuluvustundest ja soovist seda riiki edasi kanda. Demograafia ei ole vaid perepoliitika, vaid rahvusliku järjepidevuse ja riigikaitse alus.
2
Tugev majandus
Majanduspoliitika peab tugevdama riigi iseseisvust, vähendama sõltuvusi ja suurendama kriisitaluvust. Tugev majandus on ühiskonna vastupidavuse ja kestmise eeldus.
3
Kaitseniidistik
Riiki ei kaitse ainult relvad, vaid sidus ühiskond, toimiv juhtimine ja selge väärtusruum. Kaitsevõime peab hõlmama nii sõjalist valmisolekut kui ka kultuurilist ja sotsiaalset väge.
Põhimõttekoda on vajalik, sest Eesti avalik arutelu on muutunud kitsaks, mustvalgeks ja teravalt vastanduvaks. Suurte ja pikaajaliste küsimuste arutamise asemel domineerivad lühiajalised vaidlused, mis ei aita sõnastada sihte järgmisteks aastakümneteks.
Eesti ees seisvad väljakutsed – demograafiline langus, majanduslik haavatavus ja julgeolekukeskkonna pingestumine – on omavahel seotud ning vajavad tervikvaadet. Põhimõttekoda koondab eri valdkondade teadmised ja kogemuse, et pakkuda mõtestatud ja julgeid lahendusi, mis lähtuvad Eesti pikaajalisest kestmisest.
Me ei kirjuta parteiprogramme ega otsi lihtsaid loosungeid, vaid töötame valdkondade spetsialistide, praktikute ja mõtlejate sisuliste ettepanekutega. Eesti ei vaja pelgalt reageerimist kriisidele, vaid teadlikku ja väärtuspõhiselt mõtestatud juhtimist, et anda ühiskonnale suunataju ja enesekindlus.
Eestvedajad
Ott Lumi
”Olen elu jooksul tegutsenud erakondlikus poliitikas, töötanud riigi tasandil erinevates rollides. Akadeemilises valdkonnas õpetanud ja panustanud avaliku poliitika arendamisse. Osa minu tööst on keskendunud strateegilisele nõustamisele valitsussuhete valdkonnas. Kolmkümmend aastat on riik kui selline olnud minu töö, uurimuste ja mõtte keskmes. Ärevatel aegadel oleks patt jääda passiivseks. Tuleb end mobiliseerida ja panustada.
Leif Kalev
”Mind on Põhimõtte koja juurde toonud soov toetada eestimeelsete uuenduslike lähenemiste leidmist ning mitmekesisemat, selgemat ja argumenteeritumat poliitilist arutelu. Samuti on mul akadeemiline huvi selgitada, kas ja mis viisil saavad mõttekojad toimida Eesti-suguses väikeriigis. Olen pikaajalise erialase töökogemusega riigi- ja poliitikateadlane, kelle uurimistöö keskmes on kodakondsus, demokraatia, riiklus ja poliitikakujundamine, seda täiendab kogemus riigi tippametniku ja kodanikuühenduste juhina. Mõttekotta panustan eeskätt oma pädevustest lähtuva teadmuse pakkumise ja nõustamisega.
Veiko Lukmann
”Tegutsesin kahe dekaadi jooksul erinevates poliitilise nõuniku positsioonides. Viimane kümnend enne koroonat olin Eesti vanima erakonna välissuhete vardja. Millalgi kümnendate keskpaigas hakkas mind kummitama Jakob Hurda maksiim “Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.” See viis mind otsinguteni, millega tegelen jätkuvalt. Mõtlen sellele ikka ja jälle ning olen frustreeritud kui märkan “vaimult väikeseid tegusid”. Peab saama paremini. Tuleb küsida "miks?" ja mõelda "kuidas" ning olla nõudlik nagu eesti rahva parimad pojad ja tütred enne meid. Löön kaasa, et leida vastuseid neile küsimustele.